pühapäev, 13. oktoober 2013

Westminster Abbey ja Big Ben

Westminster Abbey 


Ajalugu
Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey’ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), asubWestminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 1245–1745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seal abiellusid näiteks ka Kate ja prints William. 
Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks. Aga inglaste jaoks on see palju olulisem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid on võidelnud ja praegugi võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid; paljud neist on siia maetud.
Peaaegu iga tuntud ajalooline isik on seotud Westminster Abbey’ga. Eduard Pihtija rajas benediktlaste kloostri 1065. aastal sellesse paika, vaatega Parlamendi väljakule. Arvatavasti oli esimene Inglise kuningas, keda siin 1066. aasta jaanuaris krooniti, Harold. Kui ta langes sõjas Hastingite eluajal, krooniti Wilhelm Vallutaja siin samal aastal ja esimene kirjutis kloostris kinnitab seda. Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani. Kloostrihoone vara-inglise gooti struktuur on palju enam võlgu Heinrich III –le kui teistele valitsejatele, kuigi paljud arhitektid, kaasa arvatud Ren, andsid kloostri välimusse oma panuse.
Poeetide Nurgas on Chauceri, Samuel Johnsoni, Tennysoni, Browningu, Dickensi ja paljude teiste kuulsate kirjanike ja poeetide tuhad. Nende kõrvale on maetud tunnustatud näitleja David Garrick. Peale selle asub Poeetide Nurgas enamik mälestusmärke: Miltonile, Keatsile, Shelley’le, Henry Jamesile, T. S. Eliotile, George Eliotile ja teistele. Kõige kunstilisemaks peetakse William Blake’i büsti, mis on söör Jacob Epsteini töö. Hiljutiste mälestusplaatide keskel võib leida plaate pühendatud poeet Dylan Thomasile ja lord Lawrence Olive’le.



Kunst

Retable

    Vanim teadaolev paneel altarimaal Inglismaal on hinnanguliselt maalitud 1270. aasta ringis Plantageneta kunignlike kunstnike poolt Westminster Abbeyle, tõenäoliselt suurele altarile. Arvatakse, et see on annetatud osana Abbey ümberkujundamisel Henry III poolt.
·         Maal on ainult sellepärast alles, et see oli peidetud mööbli sisse 16’al ja 19’al sajandil ja palju sellest on kahjustatud taastamisel. Maali hakkati taastama ja puhastama mis võttis aega kuus aastat ja siis kuvati see neli kuud National Gallerys aastal 2005, enne kui naasis tagasi Westminster Abbeysse, kus on see eksponeeritud muuseumis. Suurus on maalil 959 x 3330 mm ja on joonistatud tamme puule, sellel on palju puidust elemente. Töö taastamisel puu kullati ja kasutati vääriskive.


Messingud

Pärinevad 13. sajandist ja koosneb graveeritud metallplaatidest , mis on vormitud ja lõigatud peeneks materjaliks valmis haudadele, põrandale ja seintele. Oluline ajaloole kuid paljud hävisid või sulatati üles Inglise kodusõja ajal.

Seinamaalingud

·         Kõige olulisemad maalid on pärit 13’ast sajandi lõpust ning 14’ sajandi maalid Apocalypse ja viimne kohtupäev Chapteri majas on kõige ulatuslikumad.

Cosmanti tee

 Suur kõnnitee suure altari ees on ainulaadne ja tähelepanuväärne objekt ning sellist keerukat ja peenet disaini ei saa näha kusagil mujal kirikus. See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal. 

Big Ben


Big Ben on tornikell Londonis. Tihti nimetatakse Big Beniks ka Briti parlamendi hoone nelja numbrilauaga kellatorni Londoni kesklinnas Thamesi jõe kaldal, kus tornikell ja kellamehhanism asuvad. Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower. Kell on üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid.
Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega.
Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus. Pärast seda ehitati Westminsteri lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn. Torn on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Barry võinuks uue torni ka ise projekteerida, kuid ta laskis selle teha Augustus Puginil, kellel see oli elu viimane töö.
Elizabeth Tower on maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn.
Kellatorn on maapinnast kuni 61 meetri kõrguseni ehitatud tellistest ja kaetud värvitud liivakiviga. Ülejäänud torn kuni tipuni on malmist. Torni põhiplaaniks on 15 meetri pikkuse küljega ruut, seinad on 3 meetri paksused ja torn ulatub 4 m sügavusele maa alla. Ehitise kogu ruumala on 4650 m³. Torni sihverplaadid on 55 m kõrgusel maapinnast.
Hoolimata sellest, et Big Ben on üks tähtsaimaid turismisihtmärke Londonis, ei ole torni sisemus turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg-ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse. Välismaalased torni ei pääse, kuid seda võivad taotleda Suurbritannia kodanikud oma parlamendisaadiku kaudu. Tornis puudub lift ja sellepärast tuleb torni tippu jõudmiseks jalgsi ronida 334 lubjakivist astet.
Pärast ehitamist on Elizabeth Tower pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) umbes 22 cm loodesse kaldunud. See teeb kaldeks 1/250. Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas.
Tornikell kaalub 16,3 tonni. Esimene kell valati 6. augustil 1856. Selle sisse oli graveeritud söör Benjamin Halli nimi. Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks, kuid testimise ajal tornikell purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, nii et valmistada tuli asenduskell.
Teine kell, mis on tornis tänapäevani, kaalub 13,76 tonni, on 2,2 m kõrge ja 2,9 m lai. Kella tõmbamine maapinnalt oma asukohale kestis 18 tundi. Tornikell hakkas tööle 1859. aasta juulis. Kõigest kahe kuu pärast, septembris tuli kella sisse mõra, sest kellatila oli üle kahe korra ettenähtust raskem. Kell võeti parandamise ajaks, 3 aastaks maha. Sel ajal kasutati tornis märgatavalt väiksemat asenduskella. Mõra kohale keevitati ruudukujuline metallitükk ja kellatila pöörati kella suhtes, nii et see lõi kella teise koha pihta. Sellest ajast ei ole tornikella ega selle mõra rohkem parandatud.
Big Ben oli Briti saarte suurim tornikell, kuni 1881 valmis 17 tonni raskune kell, mis praegu asub Püha Pauluse katedraalis

http://et.wikipedia.org/wiki/Big_Ben.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar