Parlamendi hooned

Ajalugu

Uhke Londoni parlamendihoone Thamesi kaldal, mis on juba 500 aastat olnud parlamendi Ülem- ja Alamkoja asupaigaks. Esimest korda ehitati see 11. sajandil. Selle nimi tuleneb naabrist Westminster Abbeyst ning sellel on kaks struktuuri: Old Palace, keskaegne ehituskompleks, mille hävitas suurem tulekahju 1834.aastal ja selle asendus,New Palace, mis seisab tänini.
Oli kõige esimene Londoni palee inglise kuningatele kuni enamus hävitati tulekahjus 1512. aastal. Pärast seda oli see pralamendi hoone, kus kohtumisi on toimunud alates 13. sajandist. Esimest korda sai seal parlament kokku aastal 1295.
1834 aasta tulekahju hävitas sellest palju ja ainukesed hooned mis suudeti päästa olid Westminster Hall, St Stepheni klooster, the Chapel of St Mary Undercroft ja the Jewel Tower. Taastamisel säilitas palee oma algse stiili ja kuningliku residentsi staatuse.
Palee rekonstrueerimise võistluse võitis arhitekt Charles Barry ja ta disainis selle risti-gooti stiilis.
Old palace’ile ehitati palju rohkem renoveerimisel juurde – 1100 tuba mis on sümmeetriliselt ümber hoovi ja osa New Palace'i piirkonnast 3.24 hektari ulatuses taastati alates Thamesist, mis on selle peamise fassaadi asukoht, 266 meetrine jõe esiosa.
Dekoratsioonid ja mööbli paleele disainis Augustus W. N. Pugin. Ehitus algas 1840 ja kestis 30 aastat.
Töö jäi pooleni mõlema arhidekti surma tõttu ja jätkus 20. sajandil.
„Westminster“ on tulnud UK parlamendilt ja Westminsteri valitsus süsteem on võtnud selle nime alles pärast. Palee oli muinsuskaitse ehitis alates 1970. aastast ja UNESCO World Heritage Site osa alates 1987. aastast.

Reeglid ja traditsioonid

Suitsetamine ei ole lubatud alamkojas alates 17. sajandist, aga võib kasutada mokatubakat. Aga alates 2005. aastast ei ole lubatud suitsetada ruumides sees.  Keelatud on  juua ja süüa istungisaalis, seda tohib teha ainult rahandusminister.
Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat.
Alates 1994. aastast ei tohi hoida käsi taskus ning ajalehtede lugemine on keelatud.
Keelatud on ka plaksutada, mis juhtus ainult kolmel korral kui 2003 aastal Robin Cook pidas kõnet, kui peaminister Tony Blair ilmus viimast korda küsimusi esitama ja kui Michael Martin pidas oma lahkumiskõne 17. juunil 2009.

Parlament

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II.
Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. Otsused, mis ühes kojas vastu võetakse peavad saama teise koja heakskiidu. Mõlemad parlamendi kojad kogunevad Londonis, Westminsteri palees. Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institustioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ehk lordide koda ning monarh.

Alamkoda 

Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta Parlament Act’i alusel alamkoda, mis valitakse üldisel, salajasel, ühetaolisel ja otsesel hääletamisel majoritaarvalimissüsteemi põhimõttel kuni viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust. Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh. Parlamendi alamkoda koosneb hetkel 650 liikmest, kuid see number muutub valimiste ajal, sest sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi. 

Alamkojas on kokku 650 liiget (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Šotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt), kuid istuda saab korraga vaid 437. Alamkoja ülesanded on seadusandlus, Valitsuse tegevuse kontroll ja esindamine.

Ülemkoda 

Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber, mis täiendab alamkoja tööd.Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes. Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste kaudu saavutatud.

Ülemkotta saavad ainult eluajal tiitli pärinud aadlikud, tiitli pärinud aadlikud ja vaimulikud aadlikud.

Kuni aastani 2009 kuulusid ülemkotta ka 12 Suurbritannia ülemkohtunikku, kelle juriidiline tegevus väljendus Lordide koja apellatsioonikomitee töös. Lordide koda oli Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Alates 1. oktoobrist 2009 kuulub see ülesanne vastloodud Ühendkuningriigi Riigikohtule.

Ülemkoja ülesanded on seadusandlik võim ja valitsuse järelvalve. 

Kuninganna Elizabeth II

Monarh

Lisaks alam- ja ülemkojale on monarh Suurbritannia parlamendi institutsiooni lahutamatu osa. Aja jooksul on monarhi võim vähenenud olles tänapäeval valdavalt tseremoniaalne. Ühendkuningriigi hetkel ametis olev monarh on kuninganna Elizabeth II.
Monarhi ülesanded on valitsuse ametisse määramine/ametist tagandamine, kuninganna kõne ja kuninglik nõusolek.

Info: http://en.wikipedia.org/wiki/Palace_of_Westminster
        http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia_ja_P%C3%B5hja- Iiri_%C3%9Chendkuningriigi_parlament