Hellad Velled - London 60 minutit

60 minutit Londonit :) :)

http://www.youtube.com/watch?v=g8wxXPhl5KE

Filmid ja muusikavideod Londonis

Londonis on filmitud tohutul hulgal filme ja videosid.
Leidsin lingid mõnedele filmidele ja treileritele, mida ma ise olen näinud ja tekitasid neid vaadates tunde, et tahaksin minna Londonisse :) Enamus saab internetist vaadat ;)

https://www.youtube.com/watch?v=_tdyfCM8ymE - Winning London. (2001) Olseni kaksikute film.
https://www.youtube.com/watch?v=7mrQOB9t7lA - Muumia 2
https://www.youtube.com/watch?v=-oKMDtq7uAY - Mida tüdruk tahab
https://www.youtube.com/watch?v=_EC2tmFVNNE - Harry Potteri enamus osad
https://www.youtube.com/watch?v=Csi0uvCHy8A - Garfield 2 Kahe kassi lugu
https://www.youtube.com/watch?v=9JMuyzm3JRU - Neli pulma ja matust
https://www.youtube.com/watch?v=k_13fFIrhPk - V for Vendetta
https://www.youtube.com/watch?v=StJLvbPIvTw - Skyfall
https://www.youtube.com/watch?v=twnd6onh5ec - The bank job


Lisaks multikad 101 dalmaatsia koera, Lontu ja Leedi, Autod 2, Oliver Twist jne jne

Muusikavideod

https://www.youtube.com/watch?v=snyjRd93HBs -  God Save The Queen - Motörhead
https://www.youtube.com/watch?v=Y1xs_xPb46M - One Direction - One thing
https://www.youtube.com/watch?v=9I9Ar6upx34 - Will.I.Am - This is love
https://www.youtube.com/watch?v=axpO86pGHAM - Cher Lloyd - With Ur Love
https://www.youtube.com/watch?v=djIAgcCnFmE - Timati - London

Trafalgari väljak

Trafalgari väljak on väljak Londoni kesklinnas. See on üks kuulsamaid ja turistirohkemaid platse Suurbritannias ja kogu maailmas. Seda külastab 15 miljonit inimest aastas.
Väljaku keskel on admiral Nelsoni monument (Nelsoni sammas).
Trafalgari väljaku algne nimi oli Kuningas William IV väljak, mis oli pandud peale Briti mereväe võitu Napoleoni sõjas 1805. Praeguse nime "Trafalgari väljak" pani George Ledwell Taylor. Väljakul on  Palju kujusid ja skulptuure. Väljak avati avalikule 1. Mail 1844. 

Väljakut kasutatakse ka erinevate ürituste jaoks nt uue aasta vastuvõtt, jõulud.  Väljakut piiravad muuhulgas Rahvusgalerii ja riigi esindushooned.

Lühike video selle kohta: https://www.youtube.com/watch?v=Do7NiINE9hI

Info: http://et.wikipedia.org/wiki/Trafalgari_v%C3%A4ljak

Londoni Tower

Tower on ajalooline loss Inglismaal Londoni südalinnas Tower Hamletsi linnaosas. Tower asub Thamesi põhjakaldal. Teda eraldab Londoni südalinnast Tower Hill. Loss ehitati aastal 1066 normanni vallutuse käigus. White Toweri ('valge torn'), mille järgi kogu loss on nimetatud, ehitas 1078. aastal William Vallutaja. See oli põlatud uue valitseva eliidi poolse rõhumise sümbol. Lossi kasutati vanglana vähemalt alates aastast 1100 (Ranulf Flambrard) kuni aastani 1952 (Kray kaksikud),kuigi see polnud lossi peamine otstarve. Oma algusajast peale oli see suursugune palee kuninglikresidents. Tower on tervikuna hoonete kompleks, mida ümbritseb kaks kontsentrilist ringkaitsemüüri ja vallikraav. Teda on korduvalt laiendatud, peamiselt kuningate Richard I, Henry III ja Edward I valitsusajal 12. ja 13. sajandil. 13. sajandist pärit üldplaan on jäänud samaks hoolimata hilisemast ehitustööst.
Londoni Toweril on silmapaistev roll Inglismaa ajaloos. Seda piirati mitmeid kordi ümber ning selle oma võimuses hoidmine on olnud olulise tähtsusega riigi üle kontrolli kindlustamiseks. Toweril on olnud mitmeid rolle: relvaladu, varakamber, loomaaed, kuninglik mündivermimiskoda, avalik arhiiv ning Suurbritannia kroonijuveelide kodu. 14. sajandi algusest kuni Charles II valitsusajani juhiti Towerist Westminster Abbeysse uue monarhi kroonimisel rongkäike. Monarhi puudumisel juhtis lossielu Toweri konstaabel. See oli keskajal mõjukas ning vastutusrikas ametikoht. 15. sajandi lõpus oli loss väikeste printside vangla. Tudorite valitsusajal kasutati lossi kuningliku residentsina vähem ning hoolimata katsetest selle kindlust tugevdada ning parandada, olid lossi kaitsemehhanismid liiga arengust maas, et toime tulla suurtükiväega.
Lossi vanglana kasutamise kõrgperiood oli 16. ja 17. sajandil, kui paljud isikud, kes olid langenud ebasoosingu osaks, (nagu näiteks Elizabeth I enne kuningannaks saamist) istusid Toweris vangis. Selline kasutus on inglise keelde toonud ka väljendi “Towerisse saadetud” ehk vangi saadetud. Hoolimata selle püsivast mainest kui piinamise ja surma paik, mida levitasid 16. sajandi usupropagandistid ning 19. sajandi kirjanikud, hukati Toweris enne 20. sajandi maailmasõdu vaid seitse inimest. Hukkamisi viidi tavaliselt täide kurikuulsal lossist põhjas asuval Tower Hillil – 112 hukkamist 400 aasta jooksul. 19. sajandi lõpupoole kolisid sealt välja mitmed asutused nagu näiteks kuninglik mündivermimiskoda, teistele maa-aladele, jättes mitmed hooned tühjaks. Anthony Salvin ja John Taylor haarasid kinni võimalusest taastada Tower sellisel kujul nagu arvati ta olevat keskajal, lastes maha lammutada mitmed uusaegsed hooned. Esimeses ja Teises maailmasõjas kasutati Towerit taaskord kui vanglat ning seal hukati 12 meest spionaažieest. Pärast Teist maailmasõda parandati välkrünnaku poolt tekitatud kahjud ning loss taasaavati avalikkusele. Praegu on Londoni Tower üks riigi populaarseimaid turismimagneteid. Selle eest kannab hoolt heategevusettevõte Ajaloolised Kuninglikud Paleed (Historic Royal Palaces) ning see kuulub UNESCO maailmapärandite hulka.

Loss säilitas alates 1100. aastal rajamisest oma algse kuju kuni Richard Lõvisüdame valitsusajani (1189–1199). William Longchampi, Richardi justiitsministri käsul laiendati lossi ning ta seisis Inglismaa eesotsas, samal ajal kui kuningas oli ristisõjas. Rulldokumentides on dokumenteeritud, et vahemikus 3. detsembrist 1189 kuni 11. novembrini 1190 kulutati Toweris natuke rohkem kui £2881, hinnanguliselt 7000 naela kulutati Richardi Inglismaa lossi ehitusele.[

Valge torn

Valge torn on kaitsetorn. Kaitsetorn olid tihti keskaegse ehitise tugevaim osa, kus vajadusel olid ka sobivad elamistingimused kuningale või õukonnaliikmele. Sõjaajaloolane Allen Brown: “Suur torn (Valge torn) oli ka tänu oma tugevusele majesteetlik ning kõrgklassi majutuspaik, donjon (kaitsetorn) par excellence.” Valget torni kui ühte suurimat kaitsetorni kristlikus maailmas on kirjeldatud kui “kõige terviklikumat 11. sajandi paleed Euroopas”.

Valge torn Londoni Toweris

Valge torni põhjapindala ilma väljaulatuvate nurgatornideta on 36 korda 32 meetrit (118 korda 105 jalga) ning kõrgus lõuna kaitsemüüridel 27 m (90 jalga). Algselt oli ehitis kolmekorruseline (keldrikorruse, esimese ning teise korrusega). Normannide kaitsetornid olid tavaliselt maapinnast kõrgemal, antud juhul lõunaküljel ning sinna pääses puidust treppi mööda, mida oli võimalik rünnaku korral üles tõmmata. Ilmselt lisati torni lõunaküljele eeshoone Henry II valitsusajal (1154–1189) tagamaks lisakaitset sissepääsule, kuid see pole säilinud. Iga korrus jagunes kolmeks ruumiks: suurim läänes, väiksem kirdes ning vahepealne koridor sissepääsust ülemiste korrusteni. Kuna hoone eesmärk oli olla nii mugav elukoht kui ka kindlus, ehitati seintesse välikäimlad ning neli kaminat.

Peamine ehitusmaterjal oli Kenti katusekiltkivi, aga kasutati ka kohalikku argilliiti. Prantsusmaalt toodi sisse Caeni paekivi, et valmistada tornipealistisedetaile, kuid nendest materjalidest on vähe alles, kuna need asendati 17. ja 18. sajandil Portlandi lubjakiviga. Enamus torni aknaid suurendati 18. sajandil ja nõnda on torni lõunapoolses seinas säilinud vaid kaks algset, ent restaureeritud akent. Torn ehitati künkale ning seetõttu asub keldri põhjakülg osaliselt maapinnast allpool. Tavaliselt kasutati taolistele ehitistel kõige alumist korrust laona. Ühes ruumis asus isegi kaev. Kuigi üldplaan on alates selle ehitamisajast samaks jäänud, on sisustus peamiselt pärit 18. sajandist, kui põrand tehti madalamaks ja puidust võlvid asendatitellisega. Kelder on valgustatud läbi väikeste avade..

Sissepääsukorrus oli arvatavasti mõeldud Toweri konstaablile, Toweri leitnantile ja teistele tähtsatele ametnikele. Lõunapoolne sissekäik blokeeriti 17. sajandil ning avati alles 1973. aastal. Ülemisele korrusele saamiseks pidi läbima väikese sissepääsuga ühendatud ruumi. Krüpti põhjaseinas on nišš. Geoffrey Parnell, Toweri ajaloomuuseumi järelvaataja kuninglikus relvistus: “Akendeta vorm ning piiratud sissepääs viitavad sellele, et see loodi kui kindlus, et kaitsta kuninglikke aardeid ning tähtsaid dokumente.” Ülemisel korrusel läänes asus suur saal ning idas elamisruum. Mõlemast oli algselt võimalik pääseda katusele ning neid ümbritses seina sisse ehitatud rõdu, lisaks veel St Johni kabel kagus. Kõige ülemine korrus lisati 15. sajandil koos praeguse katusega.

Kabeli praegune tühi ja ehtimata väljanägemine on meeldetuletus sellest, milline see võis välja näha normannide ajal. 13. sajandil, Henry III valitsemisajal, kaunistati kabelit kuldseks värvitud ristide ja aknavitraažidega, mis kujutasid Püha Kolmainsust ja Neitsi Maarjat.

http://et.wikipedia.org/wiki/Tower

Buckinghami palee

'

Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis.
Palee mõõtmed on 108×120 meetrit ja ta on 24 meetrit kõrge. Põrandapinda on seal 7,7 hektarit.
Buckinghami palee aed on suurim eraaed Londonis.
Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele. Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud. See on nimelt aeg, mil kuningapere lossis ei viibi. Lisaks sellele osaleb igal aastal umbes 50 tuhat inimest lossis korraldatavatel aiapidudel, vastuvõttudel, audientsidel ja bankettidel. Aiapidusid korraldatakse aastas tavaliselt kolm, tavaliselt kõik juulis.
Valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela. Palees töötab 450 inimest.

Ajalugu

Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. Hiljem on seda maa-ala müüdud, kingitud ja konfiskeeritud korduvalt. Nii on selle maa-ala omanikeks olnud William Vallutaja, Westminster Abbey, Henry VIII ja James I. Kuid esimene loss ehitati sellesse kohta arvatavasti alles 1624. See põles 1674 maha.
Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi, mille nimeks sai Arlington House, sest selle rajas Henry Bennet, 1. hertsog Arlington. See on säilinud ja moodustab Buckinghami palee lõunatiiva.
Bennet müüs lossi, mis oli tema pärusmõis, 1703 kuninganna Anne'i soosikule John Sheffieldile, markii Normanbyle, kes 1703 tõsteti Buckinghami ja Normanby hertsogiks. Sheffield rajas Buckinghami lossi enamiku tänapäevaseid osi ja tema järgi on see ka nime saanud. Tema poolvend Charles Herbert Sheffield müüs lossi 1761 kuningale George III-le 21 000 naelsterlingi eest, mis 2010. aasta seisuga vastab umbes 3 miljonile naelale. Sellest ajast kuni tänapäevani kuulub Buckinghami palee Suurbritannia kuninglikule perekonnale.
Esialgu elas lossis peamiselt George III abikaasa, kuninganna Charlotte, kes oma 15 lapsest tõi 14 ilmale Buckinghami palees. Kuningapere ametlikuks ja tseremoniaalseks residentsiks jäi St. Jamesi palee.
George IV tellis Buckinghami palee põhjaliku ümberehituse neoklassitsistlikus stiilis. Ümberehitus läks väga palju maksma ja pärast George'i surma palkas tema noorem vend William IV teise, odavama arhitekti. Alates 1837 on Buckinghami palee kuningapere peamine elukoht ja esimene valitseja, kes selles püsivalt elas, oli Victoria. Pärast seda, kui Victoria 1861 leseks jäi, eelistas ta siiski lossis mitte viibida, mistõttu kuni tema surmani 1901 kasutati lossi suhteliselt vähe.

Info: http://et.wikipedia.org/wiki/Buckinghami_palee

Parlamendi hooned

Ajalugu

Uhke Londoni parlamendihoone Thamesi kaldal, mis on juba 500 aastat olnud parlamendi Ülem- ja Alamkoja asupaigaks. Esimest korda ehitati see 11. sajandil. Selle nimi tuleneb naabrist Westminster Abbeyst ning sellel on kaks struktuuri: Old Palace, keskaegne ehituskompleks, mille hävitas suurem tulekahju 1834.aastal ja selle asendus,New Palace, mis seisab tänini.
Oli kõige esimene Londoni palee inglise kuningatele kuni enamus hävitati tulekahjus 1512. aastal. Pärast seda oli see pralamendi hoone, kus kohtumisi on toimunud alates 13. sajandist. Esimest korda sai seal parlament kokku aastal 1295.
1834 aasta tulekahju hävitas sellest palju ja ainukesed hooned mis suudeti päästa olid Westminster Hall, St Stepheni klooster, the Chapel of St Mary Undercroft ja the Jewel Tower. Taastamisel säilitas palee oma algse stiili ja kuningliku residentsi staatuse.
Palee rekonstrueerimise võistluse võitis arhitekt Charles Barry ja ta disainis selle risti-gooti stiilis.
Old palace’ile ehitati palju rohkem renoveerimisel juurde – 1100 tuba mis on sümmeetriliselt ümber hoovi ja osa New Palace'i piirkonnast 3.24 hektari ulatuses taastati alates Thamesist, mis on selle peamise fassaadi asukoht, 266 meetrine jõe esiosa.
Dekoratsioonid ja mööbli paleele disainis Augustus W. N. Pugin. Ehitus algas 1840 ja kestis 30 aastat.
Töö jäi pooleni mõlema arhidekti surma tõttu ja jätkus 20. sajandil.
„Westminster“ on tulnud UK parlamendilt ja Westminsteri valitsus süsteem on võtnud selle nime alles pärast. Palee oli muinsuskaitse ehitis alates 1970. aastast ja UNESCO World Heritage Site osa alates 1987. aastast.

Reeglid ja traditsioonid

Suitsetamine ei ole lubatud alamkojas alates 17. sajandist, aga võib kasutada mokatubakat. Aga alates 2005. aastast ei ole lubatud suitsetada ruumides sees.  Keelatud on  juua ja süüa istungisaalis, seda tohib teha ainult rahandusminister.
Mütsid ei tohi olla kulunud ja liikmed ei tohi kanda sõjakostüümi või sümboolikat.
Alates 1994. aastast ei tohi hoida käsi taskus ning ajalehtede lugemine on keelatud.
Keelatud on ka plaksutada, mis juhtus ainult kolmel korral kui 2003 aastal Robin Cook pidas kõnet, kui peaminister Tony Blair ilmus viimast korda küsimusi esitama ja kui Michael Martin pidas oma lahkumiskõne 17. juunil 2009.

Parlament

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi parlament on kõrgeim seadusandlik organ Suurbritannias, mille juhiks on monarh, hetkel võimul olev kuninganna Elizabeth II.
Parlament on kahekojaline ja koosneb alamkojast ja ülemkojast ehk lordide kojast, tegemist on vanuselt teise parlamendiga maailmas. Kahe koja ülesanded on sarnased: seadusloome, parlamendi järelvalve, päevakajaliste teemade arutamine. Otsused, mis ühes kojas vastu võetakse peavad saama teise koja heakskiidu. Mõlemad parlamendi kojad kogunevad Londonis, Westminsteri palees. Kuigi Suurbritannia parlamenti käsitletakse ühe institustioonina, koosneb ta siiski kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ehk lordide koda ning monarh.

Alamkoda 

Suurbritannia seadusandlik organ on 1911. aasta Parlament Act’i alusel alamkoda, mis valitakse üldisel, salajasel, ühetaolisel ja otsesel hääletamisel majoritaarvalimissüsteemi põhimõttel kuni viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui alamkoja ametiaega pikendav eelnõu saab mõlema koja heakskiidu ning kuulutatakse monarhi poolt välja. Erandkorras omab lordide koda selle seaduse üle vetoõigust. Üldvalimised kuulutab peaministri ettepanekul välja monarh. Parlamendi alamkoda koosneb hetkel 650 liikmest, kuid see number muutub valimiste ajal, sest sõltub valimisringkondade arvust, mis hinnatakse ümber enne üldvalimisi. 

Alamkojas on kokku 650 liiget (533 Inglismaalt, 40 Walesist, 59 Šotimaalt ja 18 Põhja-Iirimaalt), kuid istuda saab korraga vaid 437. Alamkoja ülesanded on seadusandlus, Valitsuse tegevuse kontroll ja esindamine.

Ülemkoda 

Ülemkoda on Suurbritannia parlamendi teine kamber, mis täiendab alamkoja tööd.Ülemkoja tähtsus piirdub peamiselt suspensiivse veto kasutamise võimalusega, välja arvatud finantsküsimustes. Ülemkojas on kolm erinevat liikmelisuse tasandit ning liikmelisus ei ole valimiste kaudu saavutatud.

Ülemkotta saavad ainult eluajal tiitli pärinud aadlikud, tiitli pärinud aadlikud ja vaimulikud aadlikud.

Kuni aastani 2009 kuulusid ülemkotta ka 12 Suurbritannia ülemkohtunikku, kelle juriidiline tegevus väljendus Lordide koja apellatsioonikomitee töös. Lordide koda oli Inglise kohtusüsteemi kõrgeimaks kohtuks. Alates 1. oktoobrist 2009 kuulub see ülesanne vastloodud Ühendkuningriigi Riigikohtule.

Ülemkoja ülesanded on seadusandlik võim ja valitsuse järelvalve. 

Kuninganna Elizabeth II

Monarh

Lisaks alam- ja ülemkojale on monarh Suurbritannia parlamendi institutsiooni lahutamatu osa. Aja jooksul on monarhi võim vähenenud olles tänapäeval valdavalt tseremoniaalne. Ühendkuningriigi hetkel ametis olev monarh on kuninganna Elizabeth II.
Monarhi ülesanded on valitsuse ametisse määramine/ametist tagandamine, kuninganna kõne ja kuninglik nõusolek.

Info: http://en.wikipedia.org/wiki/Palace_of_Westminster
        http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia_ja_P%C3%B5hja- Iiri_%C3%9Chendkuningriigi_parlament

Westminster Abbey ja Big Ben

Westminster Abbey 

Ajalugu

Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey’ks, on gooti kirik Westminsteris (Londonis), asubWestminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 1245–1745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II. Seal abiellusid näiteks ka Kate ja prints William. 
Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige paremaks kirikuarhitektuuri näiteks. Aga inglaste jaoks on see palju olulisem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid on võidelnud ja praegugi võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid; paljud neist on siia maetud.
Peaaegu iga tuntud ajalooline isik on seotud Westminster Abbey’ga. Eduard Pihtija rajas benediktlaste kloostri 1065. aastal sellesse paika, vaatega Parlamendi väljakule. Arvatavasti oli esimene Inglise kuningas, keda siin 1066. aasta jaanuaris krooniti, Harold. Kui ta langes sõjas Hastingite eluajal, krooniti Wilhelm Vallutaja siin samal aastal ja esimene kirjutis kloostris kinnitab seda. Kroonimise traditsioonid on säilinud siiani. Kloostrihoone vara-inglise gooti struktuur on palju enam võlgu Heinrich III –le kui teistele valitsejatele, kuigi paljud arhitektid, kaasa arvatud Ren, andsid kloostri välimusse oma panuse.
Poeetide Nurgas on Chauceri, Samuel Johnsoni, Tennysoni, Browningu, Dickensi ja paljude teiste kuulsate kirjanike ja poeetide tuhad. Nende kõrvale on maetud tunnustatud näitleja David Garrick. Peale selle asub Poeetide Nurgas enamik mälestusmärke: Miltonile, Keatsile, Shelley’le, Henry Jamesile, T. S. Eliotile, George Eliotile ja teistele. Kõige kunstilisemaks peetakse William Blake’i büsti, mis on söör Jacob Epsteini töö. Hiljutiste mälestusplaatide keskel võib leida plaate pühendatud poeet Dylan Thomasile ja lord Lawrence Olive’le.

Kunst

Retable

    Vanim teadaolev paneel altarimaal Inglismaal on hinnanguliselt maalitud 1270. aasta ringis Plantageneta kunignlike kunstnike poolt Westminster Abbeyle, tõenäoliselt suurele altarile. Arvatakse, et see on annetatud osana Abbey ümberkujundamisel Henry III poolt.

·         Maal on ainult sellepärast alles, et see oli peidetud mööbli sisse 16’al ja 19’al sajandil ja palju sellest on kahjustatud taastamisel. Maali hakkati taastama ja puhastama mis võttis aega kuus aastat ja siis kuvati see neli kuud National Gallerys aastal 2005, enne kui naasis tagasi Westminster Abbeysse, kus on see eksponeeritud muuseumis. Suurus on maalil 959 x 3330 mm ja on joonistatud tamme puule, sellel on palju puidust elemente. Töö taastamisel puu kullati ja kasutati vääriskive.

Messingud

Pärinevad 13. sajandist ja koosneb graveeritud metallplaatidest , mis on vormitud ja lõigatud peeneks materjaliks valmis haudadele, põrandale ja seintele. Oluline ajaloole kuid paljud hävisid või sulatati üles Inglise kodusõja ajal.

Seinamaalingud

·         Kõige olulisemad maalid on pärit 13’ast sajandi lõpust ning 14’ sajandi maalid Apocalypse ja viimne kohtupäev Chapteri majas on kõige ulatuslikumad.

Cosmanti tee

 Suur kõnnitee suure altari ees on ainulaadne ja tähelepanuväärne objekt ning sellist keerukat ja peenet disaini ei saa näha kusagil mujal kirikus. See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal. 

Big Ben

Big Ben on tornikell Londonis. Tihti nimetatakse Big Beniks ka Briti parlamendi hoone nelja numbrilauaga kellatorni Londoni kesklinnas Thamesi jõe kaldal, kus tornikell ja kellamehhanism asuvad. Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower. Kell on üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid.
Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega.
Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus. Pärast seda ehitati Westminsteri lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn. Torn on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Barry võinuks uue torni ka ise projekteerida, kuid ta laskis selle teha Augustus Puginil, kellel see oli elu viimane töö.
Elizabeth Tower on maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn.
Kellatorn on maapinnast kuni 61 meetri kõrguseni ehitatud tellistest ja kaetud värvitud liivakiviga. Ülejäänud torn kuni tipuni on malmist. Torni põhiplaaniks on 15 meetri pikkuse küljega ruut, seinad on 3 meetri paksused ja torn ulatub 4 m sügavusele maa alla. Ehitise kogu ruumala on 4650 m³. Torni sihverplaadid on 55 m kõrgusel maapinnast.
Hoolimata sellest, et Big Ben on üks tähtsaimaid turismisihtmärke Londonis, ei ole torni sisemus turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg-ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse. Välismaalased torni ei pääse, kuid seda võivad taotleda Suurbritannia kodanikud oma parlamendisaadiku kaudu. Tornis puudub lift ja sellepärast tuleb torni tippu jõudmiseks jalgsi ronida 334 lubjakivist astet.
Pärast ehitamist on Elizabeth Tower pinnasetingimuste muutumise tõttu (peamiselt metrooehitus) umbes 22 cm loodesse kaldunud. See teeb kaldeks 1/250. Soojusefekti tõttu võngub torn igal aastal mõne millimeetri võrra ida-lääne suunas.
Tornikell kaalub 16,3 tonni. Esimene kell valati 6. augustil 1856. Selle sisse oli graveeritud söör Benjamin Halli nimi. Kella transporditi 16 hobusega ja see kujunes avalikkuse jaoks suursündmuseks, kuid testimise ajal tornikell purunes ja muutus kasutuskõlbmatuks, nii et valmistada tuli asenduskell.
Teine kell, mis on tornis tänapäevani, kaalub 13,76 tonni, on 2,2 m kõrge ja 2,9 m lai. Kella tõmbamine maapinnalt oma asukohale kestis 18 tundi. Tornikell hakkas tööle 1859. aasta juulis. Kõigest kahe kuu pärast, septembris tuli kella sisse mõra, sest kellatila oli üle kahe korra ettenähtust raskem. Kell võeti parandamise ajaks, 3 aastaks maha. Sel ajal kasutati tornis märgatavalt väiksemat asenduskella. Mõra kohale keevitati ruudukujuline metallitükk ja kellatila pöörati kella suhtes, nii et see lõi kella teise koha pihta. Sellest ajast ei ole tornikella ega selle mõra rohkem parandatud.
Big Ben oli Briti saarte suurim tornikell, kuni 1881 valmis 17 tonni raskune kell, mis praegu asub Püha Pauluse katedraalis

http://et.wikipedia.org/wiki/Big_Ben.

·        http://et.wikipedia.org/wiki/Westminster_Abbey

Muuseumid

Londonis on üle 400 tegutseva muuseumi, nende hulgas ka palju põnevaid maailmakuulsaid muuseume, mis on enamasti külastajatele tasuta. Allpool olen toonud ära mõned kuulsamad muuseumid, mis oleksid külastamist väärt.

Tasuta muuseumid:
The British Museum - on nii Londoni kui ilmselt ka maailma üks tuntuimaid muuseume. Seal on loendamatu hulk eksponaate tsivilisatsiooni ajaloost ja kindlasti tasub külastamist.
Avatud iga päev - 10.00- 17.00. Reedeti avatud 10.00 - 20.30.
Imperial War Museum - põnev sõjamuuseum.
Avatud iga päev 10.00-18.00.
Tate Britain Art Gallery - moodne kunst.
Royal Observatory Greenwich - kuulus nullmeridiaan.
Victoria & Albert Museum - keraamika, klaas, mööbel, hõbe.
Avatud iga päev 10.00- 17.45. Reedeti avatud 10.00- 22.00
Natural History Museum - loodusloomuuseum-labor, ökoloogia, geoloogia

Avatud iga päev 10.00-17.50
Science Museum - teadussaavutused, kosmos, meditsiin, veterinaaria

Avatud iga päev 10.00 - 18.00.
Royal Academy of Arts 
Ceremony of the Keys - London Tower'i väravate lukustamine
The National Gallery - Muuseumis on üleval üle 2000 Lääne-Euroopa kunstnike töö kuni 1900. aastate alguseni. National Gallery on üks kõige kuulsam muuseum on kvaliteedi poolest. Kuulsaimad kunstnikud on näiteks Van Goghi, Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Renoir. 

Avatud iga päev 10.00-18.00. Reedeti avatud 10.00- 21.00

Piletiraha võidakse küsida mõne spetsiaalse näituse või ürituse külastamise eest.

Tasulised muuseumid:
The London Dungeon - muuseumis on väljas piinamise ja hukkamise riist, giljotiini teater, panoraam Londoni põlengust… See muuseum sobib tugevate närvidega inimestele.

Avatud esmaspäev, teisipäev, kolmapäev ja reede 10.00-17.00. Neljapäeval 11.00-17.00. Laupäev ja pühapäev 10.00-18.00
Hind täiskasvanule- £24.60, õpilasele - £22.50, 15 ja nooremad - £19.20.
Madame Tussauds - kuulus vahakujumuuseum, kus võib näha ka kõige kuulsamaid nägusid.
Hind täiskasvanule - £30.00, lapsele - £25.80.
London Planetarium - üks kõige põnevamaid ja huvitamaid muuseume londonis.
The Sherlock Holmes Museum - kuulsa detektiivi kodutänav Baker Street.
Avatud iga päev 9.30-18.00
Hind täiskasvanule -   £8, alla 16 - £5.

Info: http://www.citybreak.ee/citybreak_sihtkohad/london/mida_ette_votta/muuseumid
http://www.sunny.ee/index.php?lang=est&main_id=266

Miks? Kuidas? Kellele?

London - linn, kus võivad saada unistused teoks, linn kus on palju silmailu ja külastamist väärt kohti. Linn, kus on kõik võimalik. Kes poleks kord unistanud reisida Londonisse? See on ka minu unistus ja sel kevadel, saab see ka teoks.
Seoses uurimustööga, tegin blogi, kus on kõik vajalik info Londoni külastamiseks. Ise lähme Tarvastu Gümnaasiumiga märtsi vaheajal Londonisse ja minu üks ülesanne on see reis korraldada.
Miks ma seda teen? Igal aastal 11. klassis tuleb teha uurimus- või praktiline töö, mis tähendab, et tuleb valida endale mingi teema ja selle põhjal siis midagi uurida või midagi praktiliselt teha (üritused, õpitoad jm). Töö on väga põhjalik, mis tähendab, et selleks kulub kuni kevadeni aega.
Minu ülesanne on otsida võimalikult palju infot Londoni vaatamisväärsuste kohta ja mida seal hiljem siis külastada, koostada reisikava ning hiljem Londonis viia läbi ekskursioon.
Eesmärk on muuta see reis koolikaaslastele unustamatuks ja toredaks. See ei tohi olla neile kuidagi igav või mõttetu, aga usun, et Londoni puhul see ei saagi olla nii.. Postitusi sellest, mida olen uurinud ja kuhu me lähme jne, selle postitan kõik siia, et igaühele muuta enda reisi korraldamine lihtsamaks ja kõik vajalik uurimustööks ei oleks salvestatud mul ainult wordi dokumenti, vaid ka seda saaks kõigiga jagada..

http://www.youtube.com/watch?v=XdlIaFqtS6A